Koduleht

Pressiteade: elementaarse tehnilise teabe riiklik tsenseerimine on lubamatu

Elver Loho

Eesti Maksu- ja Tolliameti esindaja Svjatoslav Podgornõi saatis onlinekasiino.ee veebihaldurile Rainer Roometile lakoonilise ja vigases eesti keeles ultimaatumi, kus nõudis koheselt alternatiivsete nimeserverite kasutuse õpetuse eemaldamist veebilehelt, ähvardades vastasel korral kogu domeeni riiklikult blokeerida. Kuna aega anti vaid 16 tundi ja portaalipidaja oli puhkusel, siis domeen ajutiselt ka blokeeriti.

Juhend õpetas tavakasutajale kuidas kasutada oma arvutis kohaliku internetiteenuse pakkuja nimeserverite asemel Google’i nimeservereid (aadressidega 8.8.8.8 ja 8.8.4.4). Kuna EMTA poolt hallatav kaughasartmänguteenuste tsensuur toimub Eesti nimeserverite tasemel, siis kasutades Google’i nimeservereid on võimalik niimoodi ka riiklikust veebitsensuurist mööda saada.

“Seadus võimaldab nõuda hasartmängu pakkumiseks kasutatava teabe mahavõtmist, aga antud juhul ei tegelenud veebileht hasartmängu pakkumisega, ega pakkumiseks kasutatava teabe levitamisega, vaid levitas puhttehnilist teavet selle kohta, kuidas vahetada arvutis nimeserverid töökindlamate Google’i nimeserverite vastu,” ütles EIK juhatuse aseesimees Elver Loho. “Tegu on elementaarse tehnilise teabega, mida iga IT-ga rohkem kokku puutunud inimene teab ja tunneb. Sellise teabe leviku piiramine riikliku ultimaatumiga ja ähvardusega blokeerida kogu domeen on lubamatu ning on tõenäoliselt konfliktis põhiseaduse § 45-ga.”

“Seadus lubab blokeerida illegaalset hasartmängu pakkuvat domeeni, aga antud domeen ei pakkunud illegaalset hasartmängu, vaid lausa hoiatas nende eest ja reklaamis kohalikke, millel kõik maksud kenasti Eestis makstud,” lisas ta.

Juhendid Google’i nimeserverite kasutamiseks on üleval ka Google’i enda veebilehel. (https://developers.google.com/speed/public-dns/) Seni on teadmata, kas EMTA on esitanud sarnaseid ultimaatumeid ka Google-ile ja kas Eesti riik planeerib Google.com-i blokeerimist.

MTÜ Eesti Interneti Kogukond soovitab kõigil inimestel leida oma rahale otstarbekam kasutus kui selle kasiinosse viimine ning soovitab riigil leida inimõigustesõbralikum lahendus kui veebitsensuur.

Maksuameti esindaja saadetud kiri järgneb allpool. Juhime tähelepanu, et kirjas pole mainitud, millised on kirja saaja õigused ja kohustused, millise paragrahvi alusel ning kuidas oleks kirja saajal võimalik nõue vaidlustada ning samuti on kiri toimetatud saajale vastupidiselt Haldusmenetluse seaduse §-le 27, mis nõuab säärastel kirjadel digitaalallkirja olemasolu. Kiri polnud saadetud ka e-postiga, vaid veebilehel asuva kontaktvormi kaudu, kus sisuliselt igaüks võib esineda ükskõik millise nime all. Kui veebilehe haldur saatis e-postiga Svjatoslav Podgornõile vastuväited viidetega konkreetsetele paragrahvidele, vastas too, et tema keeldub vastamast.

Saatja: revident Svjatoslav Podgornõi <svjatoslav.podgornoi@emta.ee>

Teema: Blokeeringu tühistamise õpetus

Sõnumi sisu:

Tere,

Avastasin MTA blokeeringu tühistamise õpetust siin:

http://www.onlinekasiino.ee/kuidas-kasutada-google-dns/ Õpetus tuleb kõrvaldada hiljemalt 18.10.2013 kell 12:00, vastasel juhul MTA blokeerib domeeninimi onlinekasiino.ee.

Lugupidamisega,
Svjatoslav Podgornõi

Pikemalt:
Rainer Roomet
Portaali onlinekasiino.ee haldaja
Telefon: +669 4453 8599

Elver Loho
Juhatuse aseesimees
MTÜ Eesti Interneti Kogukond
Telefon: +372 5661 6933
E-Post: elver.loho@kogukond.org

 

Rubriigid:

Eksklusiivne usutlus “KAPO-komisjoni” endise aseesimehega: komisjonil puudub ülevaade luure ja vastuluure tegevusest

Elver Loho,

MTÜ Eesti Interneti Kogukond aseesimees Elver Loho istus maha Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni endise aseesimehe Marek Strandbergiga.

  • Komisjoni liikmetelt ei nõuta riigisaladuse luba.
  • Komisjonil puudub ülevaade julgeolekuasutuste töö metoodikast.
  • Komisjoni liikmetel puudub vajalik juriidiline ja tehniline pädevus julgeolekuasutuste järelevalve teostamiseks ning Riigikogu ei anna raha pädevate töötajate palkamiseks.
  • Julgeolekutööga igapäevaselt kokku puutuvad isikud kardavad parteide liigset domineerimist.
  • Komisjon ei ole uurinud julgeolekuasutuste rahvusvahelist koostööd.
  • Ega ole ka tundnud huvi Eesti kodanike andmete automaatse masstöötlemise ega teistesse riikidesse saatmise kohta.
  • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei viitsi tegeleda sideettevõtete pealtkuulamistehnika järelevalvega.

Elver Loho: Millega täpsemalt see kuulus komisjon tegeleb?

Marek Strandberg: Kuulus komisjon faktiliselt tegeleb sellega, et viib pisteliselt läbi kontrolli selle kohta, et kas jälitustoimingud, mida julgeolekuasutused Eestis Vabariigis teevad, vastavad seadustele ehk siis kas igal jälitustoimingul on vastav kohtusanktsioon.

Lisaks sellele on julgeolekuasutuste järelvalve komisjonil mitmeid seadusest tulenevaid ülesandeid, näiteks kooskõlastada ühe teise asutuse juhi määramine ja nii edasi.

Elver Loho: Millega sina seal aseesimehena tegelesid? Oli sul seal oma agenda, oma eesmärk, mida soovisid läbi suruda?

Marek Strandberg: Komisjonil oli koos esimehega üks agenda, mille sisu oli tegelikult väga lihtne ja millest oleme ka avalikult rääkinud. See oli siis seotud tõsiasjaga, et järelvalve funktsioon, kuna komisjonis on kaks palgalist töötajat ja kuus komisjoni liiget – täna on neid vist riigikogu fraktsioonide võrra vähem, on ära kukkunud -, meie agenda oli väga lihtne, üritasime aklimatiseerida protsessi, et kõik pealtkuulamisaktsioonid, kui need käivitatakse, et nende kohtulubade pädevuse kontroll oleks automaatne. Mida põhimõtteliselt Eestis olev x-tee süsteem ka peaks võimaldama.

Paraku oleks see eeldanud ka julgeolekuasutuste ja riigiinfosüsteemidega tegelevate inimeste suuremat koostööd.

Teine suurem agenda, mida me komisjonis ajasime, oli, et käivitasime ulatusliku koostöö teiste Euroopa riikide julgeolekuasutuste järelvalveorganisatsioonidega, nii et põhimõtteliselt käivitasime koostöö, kus erinevate riikide nõu ja praktika said meile kättesaadavaks. Sellest on tulevikus meile kindlasti suur abi.

Elver Loho: Teie komisjon tegeleb KAPO, Teabeameti ja osaliselt ka politsei järelevalvega. Aga räägime täna KAPOst ja Teabeametist, mis on sellised natuke salapärasemad organisatsioonid. Millega nad täpselt tegelevad?

Marek Strandberg: Mõlemad organisatsioonid tegelevad seadusest tulenevate  funktsioonidega ehk KAPO on Eestis vastuluureamet ja samas on tal ka mingisugused kriminaalmenetluse funktsioonid, kõne all on siis ennekõike ulatuslikumad korruptsiooni teemad ja Teabeamet on klassikaline välisluure amet, mis tegeleb kogu selle temaatikaga, mis võib Eesti Vabariiki ohustada väljaspool EV piire.

 

Valitsus peab tagama eestlaste põhiseaduslikud õigused ka internetis

Elver Loho

PRESSITEADE
10. juuni 2013

Eesti Interneti Kogukond: valitsus peab tagama eestlaste põhiseaduslikud õigused ka internetis

Hiljuti lekitati Washington Post-ile ja The Guardian-ile dokumendid, mis näitavad, et USA valitsuse eriteenistustel on olnud PRISM-nimelise projekti raames juba aastaid suhteliselt piiramatu juurdepääs privaatsetele isikuandmetele, mis asuvad mitmete USA tehnoloogiafirmade serverites ja teenustes: Microsoft, Yahoo, Google, Facebook, Paltalk, YouTube, AOL, Skype, Apple.

Kahtlemata on projekti raames kogutud ja analüüsitud ka eestlaste privaatseid andmeid ning kirjavahetust.

The Guardian-i ajakirjanikud on avastanud, et PRISM-i raames kogutud andmed ei jäänud ainult USA eriteenistustele, vaid neid jagati ka liitlastega. Siiani on kinnitust leidnud andmete jagamine UK eriteenistusele GCHQ.

“Juhul kui selgub, et USA eriteenistused on eestlaste kohta kogutud privaatseid isikuandmeid ja eestlaste kirjavahetust jaganud ka oma liitlastega Eestis, on kahtlemata tegu Eesti kodanike põhiseaduslike õiguste rikkumisega,” ütles Eesti Interneti Kogukonna juhatuse esimees Saskia Kiisel. “Teabe hankimine läbi sõnumisaladuse rikkumise nõuab ka Eesti vastuluurelt kohtu loa hankimist. Sellest nõudest ei tohi mööda minna mitte mingil juhul.”

Eesti Interneti Kogukonna juhatuse aseesimees Elver Loho lisas, et riikidevaheline JOKK-skeemitamine inimeste põhiõigustega on lubamatu. “Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil tuleb kindlaks teha kas Eesti eriteenistused on kogunud eestlaste kohta andmeid rikkudes Eesti põhiseadust, kasutades allikana PRISM-projekti või muud eriteenistuste rahvusvahelise koostöö JOKK-skeemi, minnes niimoodi mööda põhiseaduse antud garantiidest, kus eestlase sõnumisaladuse rikkumise peab iga juhtumi korral heaks kiitma Eesti kohtunik.

“Käesoleva skandaali puhul on USA ametivõimud korduvalt rõhutanud, et projektil oli korralik järelevalve, mis vähendas või välistas USA kodanike liigse jälgimise. Nii see tõesti on, et USA põhiseadus kaitseb ainult tolle riigi kodanikke. Sisuliselt ei ole teiste riikide kodanikel USA globaalse lausjälgimissüsteemi ees mingit õigust privaatsusele.”

Loho näeb probleemi ka Eesti kodanikest Skype’i arendajate tegevuses. “Kui peaks välja tulema, et eestlastest Skype’i arendajad osalesid tagaukse ehitamises, või olid sellest teadlikud, siis võisid nad käituda küll USA seaduste järgi, aga Eesti seaduste järgi võib tegu olla kriminaalkuriteoga. Seda peab nüüd Eesti politsei kontrollima.”

Koostöös riigikogu liikme Olga Sõtnikuga esitasime veebruaris siseminister Ken-Marti Vaherile terve rea küsimusi täpselt neilsamadel teemadel. Toome siinkohal ära siseministri vastuse küsimusele kuidas on eestlased kaitstud USA riikliku nuhkimise eest ning mida kavatseb Eesti valitsus teha kodanike kaitseks:

Ken-Marti Vaher: “Interneti kasutamise puhul on tegu isiku vaba otsusega, millises riigis paikneva teenusepakkuja teenuseid ta kasutab. Kasutustingimustega nõustumisel peab isik arvestama ka, et riigiti võib olla juurdepääs tema andmetele ja edastatud sõnumitele erinev.

“Siseministeerium on astunud proaktiivseid samme programmiga “Targalt internetis”, mis on suunatud üldistele internetiga seonduvatele ohtudele. Sõnumisaladuse riive on demokraatlikes riikides ennekõike lubatud üksnes kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks õigusaktidega ette nähtud juhtudel ja korras. Tuleb märkida, et kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks teevad erinevate riikide eriteenistused ka omavahel koostööd.”

(Elver lisab siinkohal kommentaarina, et “kuriteo tõkestamine” on Julgeolekuasutuste seaduse § 4 kirjeldatud eufemism, millega sisuliselt õigustatakse kõhutunde järgi koostatud teabehankekavade täitmist, nagu kirjeldas ka Teabeameti kunagine juht Ants Frosch Postimehes aastal 2009: “Rakendub skeem «ise tellin – ise hangin – ise hindan». Paradoksaalsel moel põhjendatakse halduskohtult loa taotlemisel põhiõiguste rikkumist võimaldavaks tegevuseks konkreetset toimingut teabehankekava täitmise vajadusega, olles eelnevalt selle kava koostamisel juhtrollis.”)

 

Eesti Interneti Kogukond kutsub üles liituma e-valimiste kodanikujärelevalve töörühmaga

Elver Loho

PRESSITEADE

Edgar Savisaar süüdistas paremerakondi e-valimiste tulemuste võltsimises kaks aastat peale valimisi. Säärase retoorika mõjul hakkab üha rohkem Keskerakonna toetajaid eelistama pabervalimisi ning statistiline lõhe pabervalimiste ja e-valimiste vahel suureneb. Sellele lõhele viidates on hiljem taas hea süüdistada oma poliitilisi rivaale e-valimiste võltsimises.

“E-valimiste võltsimise süüdistus on küüniline katse mõjutada omaenda partei valijaid eelistama pabervalimisi, et siis saaks aasta lõpus jälle vaenu õhutada,” ütles MTÜ Eesti Interneti Kogukond juhatuse aseesimees Elver Loho. “Savisaar ei esitanud oma jutus ühtegi tõendit, mis viitaks vettpidavalt e-valimiste võltsimisele.”

Juhatuse esimehe Saskia Kiiseli arvates ei ole sobilik seada kahtluse alla riigi toimimise aluspõhimõtteid ilma selleks tõendeid omamata. “Võltsimise tõendite olemasolul tuleks pöörduda vastavate õiguskaitseorganite poole. Pelgad süüdistused sellise suurpartei juhilt mõne hääle võitmiseks on mannetud,” ütles ta.

Juhatuse liikme Joosep Taluväli sõnul oleks süsteemisisesel vilemehel üsna lihtne lekitada piisavalt vettpidavaid andmeid, mis viitaksid e-valimiste tulemuste võltsimisele, juhul kui see tõesti nõnda toimub.

“Hetkel pole midagi võltsimist tõendavat avalikkusele näidatud, seega ootaks tõendeid, mitte poliitiretoorikat,” ütles ta. “Kui keegi omab vastavaid tõendusmaterjale, siis peame lootma, et nad siiski täidavad oma kodanikukohust ja pöörduvad politseiorganite, mitte Keskerakonna poole.”

MTÜ Eesti Interneti Kogukond kutsub üles kõiki infotehnoloogia eksperte ise tutvuma e-valimiste korralduse siseeluga. Kodanikepoolset e-valimiste järelevalvet organiseeritakse Facebooki vastavas grupis tuntud Eesti arvutiteadlase Tanel Tammeti ja teiste teemast huvitatute toel. Projektiga liitumiseks külastage: https://www.facebook.com/evalimised

 

Pressiteade BSA ultimaatumi kohta

Elver Loho,

PRESSITEADE
18. aprill 2013

Eesti Interneti Kogukond: ultimaatumite asemel andke võimalusi tarbida

Esmaspäeval toimus Justiitsministeeriumis ümarlaud, mis kutsuti kokku BSA saadetud ähvarduskirja peale. Kirjas läbi lillede esitatud ultimaatum nõuab koopiaõiguse rikkujatele uusi trahve, ennetavaid kahjuhüvitisi ning kaebajale väiksemat kohtulikku tõendamiskoormust. Ultimaatumiga kaasneb ähvardus lisada Eesti “Special 301” nimekirja, mis tähendaks mitteformaalseid sanktsioone Eesti majandusele.

Kirjas viitab BSA-d esindav advokaat Kaido Uduste organisatsiooni IIPA (International Intellectual Property Alliance) soovile lisada Eesti riik “Special 301” nimekirja, millega kaasneksid Eestile mitteformaalsed majanduslikud sanktsioonid. Ta pakub BSA nimel “koostööd” Eesti riigiga esitades terve rea nõudmisi, mille täitmise järel on lootust, et Eesti jääb nimekirjast välja. Oma kirjas jätab ta mainimata, et BSA on IIPA liige ning et just BSA esitas IIPA-le kaebuse, mille alusel IIPA soovib Eestit nimekirja lisada.

Otsitakse kroonikut! (vol2)

Saskia Kiisel,

Head lugejad!

Juhatuse töörattad käivad usinalt ja oleks abijõudu vaja, kes paneks kõik me tegemised kirja, et teisedki me tegevuse kohta infot saaksid. Otsime inimest, kes lisaks väga heale kirjutamise oskusele jagaks üht-teist kübermaailmas toimuvast. Artikleid oleks vaja vorpida paar tükki kuus, erineva mahuga. Selle käigus on võimalik suhelda poliitikute, ajakirjanike ja spetsialistidega ning hulganisti endale kogemusi ja kontakte koguda.

Huvilistel palume saata sooviavalduse enda kirjeldusega 25.-ks märtsiks 2013 aadressile juhatus@kogukond.org. Vastu saate prooviülesande.

P.S. Sisaldab mõistlikku artiklipõhist tasu!

Soojade tervitustega

Saskia

 

Head Interneti Kogukonna liikmed!

Saskia Kiisel,

Kümme päeva on möödunud üldkogu valimistest ja nüüd, mil asjaajamine on juriidiliselt korda aetud (loe: registrikanne on muudetud ja JOKK), kirjutan teile ülevaatliku kirja möödunust ja veidi ka tulevasest.

Nagu suurem osa teist juba kindlasti on kursis valiti uude juhatuse koosseisu: Kaido Kikkas, Elver Loho, Joosep Taluväli ja mina, Saskia Kiisel.
Küllaltki üksmeelselt (sh arvestades üldkogu liikmete arvamusi hiljem) leiti, et juriidiline taust ja üheksa-aastane organisatsiooniline kogemus võivad olla piisavad, et jätkata EIKi tööd. Ma tänan kõiki usalduse eest ja proovin anda oma parima Kogukonna ülesannete täitmisel!

Need, kes ei olnud üldkogul ja kellega ma pole veel tutvunud, loodan parandada tulevikus seda viga ja korraldada kevade poole vabas õhkkonnas ühisürituse.

Kuigi me oleme juba uue juhatusega vargsi tegutsenud kiireloomulisemate ülesannetega, on meil plaanis märsti algul avalikustada uue koosseisu tegevusplaan. Kindlasti annab seda veel muuta johtuvalt liikmete ettepanekutele ja arvamustele. Sellega seoses kutsume üles avaldamaks soove, millega teie arvates peaks EIK kindlasti tegelema, saates vastava-sisuline kiri juhatus@kogukond.org.

Paljud teist on küsinud üldkogu protokolli kohta. Lisasin selle veidi kohandet vormis lingina juurde, sh uue põhikirja. Kui on mingeid juriidilisi nüansse, mis tekitab arusaamatust, olen valmis neile vastama. Hetkel tegeleb juhatus ametliku asjaajamisega, mis kaasab endas ka infokanalite uuendamist (nt koduleht), kodukorra sisseviimist jm.

Minu sooviks on, et liikmed tunneksid end kaasatuna ja vältimaks infosulge, siis üritame teile anda regulaarselt ülevaateid toimuvast ning muidugi alati on võimalus võtta projektidest osa. Samuti on oodatud igasugused ideed ja mured.

Parimat
Saskia

 

Rubriigid:  Kommentaarid välja lülitatud

Kandidaadid uude juhatusse 2013

Elver Loho,

Juba 9. veebruaril toimuvad Kogukonna uue juhatuse valimised. Kandideerimise tähtaeg lõppes reede ja laupäeva vahelise südaööga ning siin on kandidaadid, nende fotod ja valimislubadused, Kogukonnaga liitumise järjekorras.

Heiti Kender

IT-ga olen tegelenud alates aastast 1987, kui läksin õppima Nõo Keskkooli, mille lõpetades sain tehnik-programeerija ameti. Õppinud TÜ-s teoreetilist füüsikat, hetkel õpin TTÜ-s elektroenergeetikat, kaugõppes.

Maailmasse suhtun teaduslikult, peas hääli ei kuule ja kellegi ega millegi poole ei kummarda.

Juhatuses näen enda rolli ennekõike avalikkuse teavitamises. Läbi aastate olen loonud palju kontakte ning hoidnud end meediale lähedal. Avalikku esinemist ei karda, läbi rääkima olen valmis kõigiga, kes on seda mõistlikult valmis tegema ning usun, et halvim viis sõda võita on sõdides.

EIK osa ühiskonnas näen kahetasandilist: inimeste hulk, keda saaks nii palju, et nende häält ei saaks ignoreerida, ning indiviidid, kes on valmis panustama vahendeid üldise hea jaoks. Väga paljud, kes on jõudnud materiaalse kindlustatuseni, on avastanud endis sotsiaalse vastutuse tule ning nad tahaksid kaasa aidata ühiskonna üldise heaolu kasvule aga nii, et nad ise ei peaks aktiivsed olema kuid on valmis looma keskkonna, et aktiivsed saaksid tegutseda.

EIK juhatuses olemine on täiskohaga töö. Ning kui seni on suurt osa sellest tehtud heast tahtest, peab see muutuma. EIK peab muutuma professionaalseks ning spetsialiseerunuks. Aeg on üle minna karjapoisilt flopile.

Eesmärk aastaks 2013 on saada kaardile nii, et EIKiga arvestatakse ning nad on osa loome- ja otsustusprotsessis, olgu siis tegu IT-õppe või uue ACTA aruteluga.

Elver Loho

Tõmbasin Kogukonna käima natuke rohkem kui kahe aasta eest ja olen siiamaani seda vedanud, nii hästi või halvasti kui oskused lubavad. Kaalusin pikalt kas uueks perioodiks kandideerida või mitte — senine töö ja Kogukonna vahel siblimine oli üsna ära kurnanud. Lõpuks otsustasin, et kandideerin, aga ei pürgi enam juhatuse esimeheks. Aeg on taustal olles oma kogunenud teadmisi teistega jagada.

Lõpetamist vajab projekt leppida erakondade ja valimisliitudega kokku selle aasta KOVide valimisprogrammide mingi minimaalne mõistlik ühine IT-alusprogramm. Asjad, mida tahaksime kõik näha olenemata sellest kes võidab valimised.

Kuna olen viimase aasta jooksul rohkem seadustesse süvenenud, siis seal on silma jäänud mitmeid IT-inimese nurga alt vaadates “bugisid”. Ajalehtedel on rutiinne komme rikkuda selliste inimeste autoriõigusi, kel pole ressursse ennast kohtus kaitsta — äkki oleks pretsedendist kasu? Kas arhitektuuriteoste fotosid võib kasutada kommertslikul eesmärgil või on Google Street View Eestis illegaalne? Kas e-kirja edasi saatmine on autoriõiguse rikkumine? Miks on Eestis kuriteoks igasuguse vägivalda kujutava video üles laadimine YouTube’i? Kas tasuta wifidele laienevad kõik elektroonilise side seaduse müstilised nõuded, mida pole tüüpilise Elioni karbiga võimalik täita isegi parima tahtmise puhul? Mil viisil on üldse võimalik elektrooniliselt MTÜ asju ajada? Kas VLC’ga DVD vaatamine on tõesti väärt kuni kolme aastat vanglas? Mis saab Eesti Interneti SA-st ja tema tsoonifailist, mille varjamise nimel plekitakse müstilisi summasid advokaatidele samas kui .com, .net ja .org tsoonifailid on vabalt kättesaadavad?

Minu eesmärk on taustal nokitseda nende ja muude sarnaste teemadega ja samas olla see inimene, kes igapäevaselt sebib teiste juhatuse liikmete eesmärkide täitmise nimel mõnes mõttes tugifunktsioonis. Eks enamusel meist mingi päevatöö olemas, mis Kogukonda panustamist segab, aga mul hetkel aega jätkub.

Kaido Kikkas alias Kakk

Olen sündinud Tallinnas, sügaval nõuka-ajal ja mõnevõrra teistsugusena kui teised. Nõuka-ajal tuli teistsugused kas ära kaotada, kinni panna või vähemalt ära peita – aga Kaku vanemad olid piisavalt jonnakad (ja oma aja mõttes täiesti segased), et seda mitte teha. Kooli minna ei saanud, aga õnneks oli ema muusikaõpetaja ja suutis seitse esimest aastat õpetada ka kõiki muid aineid peale inglise keele (talle oli koolides Deutsch’i õpetatud). Õnneks aga leidus samast korterelamust ühe teise kooli inglise keele õpetaja, kes enda õpilasega viimaks nii rahul oli, et tahtis teda enda asemel tundi andma saata.

Viimasel põhikooliaastal sai esmakordselt päris kooli (praegune Nõmme põhikool) mindud ja seal vastu ootusi edukalt toime tuldud. Siis tuli juba hull mõte 44-ndasse (praegune Mustamäe Gümnaasium) inglise keele eriklassi minna – tollal ei tahetud teistsuguseid keskkooli ka lasta, aga kuna ema oli samas varem töötanud, võeti vastu. Kolm aastat hiljem kukkus kuldmedal.

Keska ajal sai käidud kooli kaudu arvutiõpetuse tundides – alguses käis pool klassi, kuu aja pärast jäi üks kutt alles. Sealsed „karvased“ olid ainsa järelejäänud õpilasega rahul ja õpetasid igasugu põnevaid asju – nii sündis järjekordne hull idee minna TTÜ-sse. Automaatikasse teistsuguseid ei tahetud (jälle!), „majandusliku informatsiooni mehhaniseeritud töötlemise automatiseerimisse“ (alias TI-eriala) võeti vastu.

Mõnevõrra hiljem ei taibanud Kakk kooli õigel ajal ära lõpetada ja jäi sinna 11 aastaks istuma. Algul sai magistri ja siis viimaks doktori kah. Esmalt „pedagoogiliseks praktikaks“ nimetatud inimeste kiusamine hakkas meeldima ning varsti sai ametiks õppejõud. Selle kõrvalt sai veel uuritud igasuguseid põnevaid asju – näiteks toodud Eestisse tugitehnoloogia ehk puuetega inimestele mõeldud IT-lahendused (selle projekti nimeks oli TTÜ rehabilitatsioonitehnoloogia labor).

Õppejõutöö läks TTÜ-ga paralleelselt 2001. aastal ka aasta varem loodud IT kolledžisse, lugema enda loodud uut kursust hirmuäratava nimega „Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid“ (kust isand rektor Tammemäe selle sõnalohe välja võttis, sellest vaikib ajalugu; ainet tuntakse üldiselt lühemalt ITSPEA-na). 2002. aastaks aga oli TTÜ-s tekkinud Jutulinnu olukord („jõud lõpeb, ei jaksa enam“) ja Kakk kolis üle Pedasse ehk tänasesse Tallinna ülikooli. TTÜ-ga jäid aga sidemed alles ning õpetamine jätkub lepingulise suhte alusel tänini.

  1. aastast sai põhiline töökoht kolitud tagasi Mustamäele, värskelt sinna maandunud IT kolledžisse (vanast töökohast TTÜ IT-majas otse üle tänava). TLÜ-sse on jäänud veerand töökohta.

ITSPEA kursuse loomine on süüdi ka selles, et Kakk tänini enda arvutites vaba tarkvara kasutab. Kursuse jaoks materjali kokku pannes tuli päevavalgele suur kogus erinevat sorti suurfirmade sõnnikut (eetilises mõttes) ning selle tootjatega ei olnud enam mingit tahtmist lähemalt läbi käia. Tee on kulgenud läbi Mandrake’i, Red Hati, Ubuntu ja Minti, väikeste hüpetega ka muudele distrodele.

Vaba aja veetmise kohta ütles üks Kaku sõber: „See segane tüüp tegeleb kõikide asjadega, mis pole puuetega inimestele kohased“. Põhikooli lõpus algas asi jõusaalist, ülikooli alguses tuli Shotokan karate (ja hiljem mitmed muud budoalad), hiljem Kaitseliit ja tsiklisõit. Lisaks hakkas Kakk klaverit mängima neljaselt ja kõndima kuueselt – ilma muusikata ei lähe kohe kuidagi. Kuulamise poolelt on esindatud igasugu iirlased Dublinersist Clannadini, nn classic rock (Queen, Springsteen, Bon Jovi, Scorpions…) ja muidugi eluaegne lemmik ABBA.

Aga miks Kogukond? Aus vastus on „Elver kutsus“ (nagu paljudel teistelgi), kuid samavõrd on loomulikult süüdi ka peesseläinud domeenireform, fooliumrevolutsioon ja imelikud lükked eestimaise Interneti ümber. Mine tea, ehk on senine elu õpetanud mõnda asja, millest võiks Kogukonna juures kasu olla – näiteks kasvõi eespool ITSPEA juures mainitud küsimused. Olin muuhulgas ka Creative Commonsi eestindamise juures, olen viimased aastad tegelenud üsna aktiivselt e-õppega (täpsemalt OOC ehk avatud kursuste vormis) ning mõnevõrra kompetentne ka e-turvalisuse vallas (eriti selle n.ö. inimese poolne ots ehk „turvaauk klaviatuuri ja tooli vahel“). Lisaks olen juba pikema staažiga blogija ning suudan end nii kõnes kui kirjas üpris hästi väljendada. Loodan, et neist kogemustest võib Kogukonnale kasu olla.

Joosep Taluväli

Mina olen Joosep Taluväli, algselt õppinud ehitusinseneriks ja ära pööranud tarkvara arenduse peale. Arendusse annan oma osa läbi testimise: üritan süsteemidest aru saada, neid oma tahtele allutada ja seeläbi infot koguda. See pole minu jaoks pelgalt töö vaid pigem mõttelaad. Süsteemide lahtimõtestamine ei piirdu infosüsteemidega, vaid igasuguste keerukamatest konstruktsioonidest läbinägemisega.

Testimisega alustasin aasta enne seda kui Elver mind Kogukonda kutsus: aastal 2011. Enne seda polnud mul vähimatki aimdust, millega EIK tegeleb ega sellest, kes Kogukonna liikmed on. Praeguseks olen veendunud, et see ühisüritus on vajalik häälekandja Eesti inimest digi-ajastu enesemääratlemisel.

Kogukond viis edukalt läbi ACTA meeleavalduse, peale mida me liikmed andsid oma sõna Justiitsiminsteeriumis seaduste läbitöötamiseks. Selge on see, et Kogukond pole enam kahvatu tegija nurga taga, kuid võib taas sumbuda tundmatusse kui eesotsas pole ärksaid andekaid inimesi.

Algselt ma ei mõelnud Kogukonna juhatusse kandideerida, kuid aeg ja analüüs tekitas minus tunde, et mul oleks midagi Kogukonnale anda: tänu korporatiivsele juhtimisele on arenenud esinemis- ja organisatsioonivõime ning töö ja maailmavaate tõttu olen äärmiselt skeptiline ja analüüsiv.

Esimese asjana on plaanis avaldada eesti keeles seniste juhatuse liikmete kaasabil Lawrence Lessig’i raamat “Free Culture: How Big Media Uses Technology and the Law to Lock Down Culture and Control Creativity”. See muidugi ei tähenda, et ma muudes tegemistes oma osa ei annaks.

Saskia Kiisel

Olen olnud EIKi liige küll lühikest aega, kuid organisatsoonilise tegevusega olen tegelenud juba üheksa aastat. Alustasin Mart Reiniku Gümnaasiumi Õpilasesindusega, kus abistasin mitmesuguste ürituste korraldamisel, lükkasime käima elektroonilise kooliajalehe, kus lisaks toimetamisele haldasin ka tehnilist poolt. Kuna see ei rahuldanud minu aktiivsuse janu, siis lõin käed külge uuele alustavale noorte organisatsioonile nimega Ole Sina Ise Klubi, kus arutleti vabas õhkkonnas ühiskonnas vähemräägitud, kuid relevantsetel teemadel. Peamistelt tegelesin projektide kirjutamise, rahataotlemistega (Hasartmängumaksu Nõukogust, Tartu Linnavalitsuselt, Kultuurikatlalt etc), kontaktide haldamisega ja muude jooksvate ülesannetega. Antud kogemus andis hea pagasi alustavas ühingus esinevate probleemidele lahenduste leidmisel, sh vilumuse projektide juhtimisel.

Peagi märgati minu aktiivsust ka mujalgi ja nii kutsutigi mind Tartu Reforminoorte Klubisse (edaspidi TNR). Sealt kaudu sattusin Tartu Noortekogusse ja paljudele erinevatele ning harivatele koolitustele (nt organisatsiooni juhtimise koolitus, mis lisaks antud valdkonnas tegutsemise kasulikkusele on end ära tasunud ka inimestega suhtlemisel, töö leidmisel ja seal silmapaistvusele).

TNRi läksin peamiselt sel põhjusel, et ma tahtsin poliitikaga lähemat tutvust teha ja asja näha „seest“, mitte läbi meedia. Tol ajal ma kindlasti ei osanud valida ideoloogiat, kuid seltskond oli tore ja koosolekud, kus esinesid erisugused isikud amüsantsetel teemadel, paeluvad. Hiljem oma vähese elupagasi alusel taipasin, et see sobib ka minu maailmavaatega ja liitusin erakonnaga. Kuna uue põhikirja järgi EIKi juhatuse liige ei tohi olla ühegi erakonna liige, siis andsin avalduse oma liikmelisuse peatamiseks 31. jaanuaril 2013.

Reformis on mu tegevus piirnenud valimistel kaasa aitamisega: 2005.-l aastal KOV valimistel Sven Illingu meeskonna liikmena, 2007.-l aastal Riigikogu valimistel Silver Meikari meeskonna liikmena ja 2011.-l aastal Riigikogu valimistel Rait Maruste kampaaniajuhina.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonda astudes olen tegutsenud Eesti Sotsiaalteaduste Üliõpilaste Liidus, kus avitasin esimeest oma nõu ja jõuga ürituste korraldamisel.

Sel aastal liitusin Eesti Skautide Ühinguga, kus mul on tulevikus plaanis võtta enda kanda nö „tutvustav roll“ interneti turvalisuse teemadel.

Lubadused

EIKi juhatuses on minu sooviks abistada „maja ehitamisel“ (nagu Elver üldkogu kutses kirjutas), kasutades oma üheksa aastat kuhjatud kogemustepagasit ning tegeleda peamiselt interneti õigussfääris.

Minu agenda on muuta interneti temaatikaga seotu lihtkodanikele lähedasemaks, et nad ei võtaks seda kui suurt müstilist universumit. Samuti teha mõistetavaks neile käesoleval ajastul esinevaid probleeme. Et me ei oleks ainsad, kes seisavad kodanike küberõiguste eest. Selleks, et poliitikud muudaksid midagi on vaja rahva häält.

Minu idee on tegevusplaani paikapanemisel luua teemade kaupa nö komisjon-grupid, kus igaühes oleks üks vastutav ja minimaalselt kaks sisulise ülesande läbiviijat. Teised, nö grupivälised liikmed, võivad johtuvalt tahtele aidata kaasa kasvõi ühe „punkti täitmisel“ mitmes erinevas grupis. Eesmärgiks on liikuvus EIKi sees ja vastavalt oma ajakavale tegevusse panustamisel.

Olles teadlik järelpõlve probleemist, siis minu sooviks on panustada EIKi järjepidevasse tegutsemisse tuues aktiivseid liikmeid. Seda saavutada läbi erinevate infopäevadel osalemise (Teeviit jms), kõrg-, kesk- ja kutsekoolides EIKi tutvustamine etc.

Arvestades eelnevat leian, et probleemseks ei ole kindlasti minu töö organisatsioonis. Dokumentide korrashoid, käesolevast heaülevaate omamine, info liikuvus jms on mind iseloomustavaid omadusi.

Usun, et EIK on just see organisatsioon, kus ma saan oma huvid ja kodanikukohustuse (osaleda aktiivselt riigi toimimises) omavahel siduda. Leian endas piisavalt tahtejõudu ja sihikindlust tegutsemaks EIKi heaolu nimel. Olen alati avatud uutele ideedele ja väljakutsetele. Pean oluliseks tegutseda südamega ja meeskondlikult.

 

Kogukond otsib kroonikut!

Elver Loho,

Probleem: tegeleme väga paljude asjadega, aga info sellest kõigest jõuab liikmete ja huvilisteni puudulikult.

Aktivistid tegelevad asjadega, kus tegevusest kasu on, aga hiljem enese saavutuste avaldamine ei ole just kõige suurem prioriteet. Ohtralt infot käib läbi 144-liikmelisest jututoast, aga kõik ei jõua seda lugeda.

Jubedalt oleks abi inimesest, kes regulaarselt, näiteks kord kuus, torgiks telefoni, Skype’i või õllelaua vahendusel aktiviste, manaks endale konkreetse pildi vahepeal tehtud asjadest, käimas olevatest projektidest ja tulevikuplaanidest ning paneks selle kõik kirja blogipostina Kogukonna veebis.

Kuna tegu on olulise tööga, siis ei oleks probleemi ka Kogukonna alt säärase tegevuse eest natuke tasu maksta. Praegu ei julge konkreetset numbrit öelda, aga jääb vast suurusjärku 20-30 eurot artikli eest.

Kui oled huvitatud nõndaviisi kaasa löömast ja omad ka piisavalt taustateadmisi IT-valdkonnas ja õigusloomes, et räägitud juttu lahti mõtestada, siis võta ühendust aadressil juhatus@kogukond.org hiljemalt 31. jaanuar 2013.

 

Kuidas Kogukonna töös kaasa lüüa?

Elver Loho,

Viimasel ajal on paljudel tekkinud küsimus: kuidas Kogukonna töös aktiivselt kaasa lüüa? Selleks on mitmeid võimalusi ja mõtlesin neid paari sõnaga tutvustada.

Kõige aktiivsem Kogukonna suhtluskanal on Skype’i jututuba, millega saab liituda installeerides oma arvutisse uusima Skype‘i ja klikkides seejärel siia lingile. Kui miskipärast jututuba ei avane (vanade versioonide mure), siis lisa oma sõbralisti näiteks kasutaja kontotunnusega “elver.loho” ja küsi kutset.

Kogukonna Skype’i jututoas on hetkel 136 inimest ja peaaegu kõik dokumendid, mis lähevad Kogukonna alt ametlikult välja käivad mustandina sealt läbi, kusjuures kriitika ja kommentaaridega ka arvestatakse.

Kuna me üritame selle jututoa hoida puhtana ja teemakohasena, siis lihtsalt auru välja laskmiseks ja igapäevase poliitika ja elu arutamiseks eksisteerib Kogukonna vaba jutu ruum ehk traditsioonilise nimega “läbula”. Sealsed hetkel 76 inimest postitavad igasugust kraami ja kui kolleeg parajasti üle õla vaatab, siis pole vast väga mõttekas kõigi postitatud linkide peale klikkida.

Mis ei ole tööle hakanud?

Kunagi ammu sai üritatud ka meililisti arendamist, aga aktiivselt see käima ei läinud. Kogukonna Twitteri konto on varjusurmas peamiselt just põhjusel, et aktiivsetest inimestest on meil vähe Twitterifänne. Suur osa suhtlusest käib Kogukonna Facebooki lehel, kaasates statistika järgi regulaarselt umbes 40 korda rohkem inimesi kui on liikmete nimekirjas. Oleme kaalunud foorumit ja wikit, aga kellelgi pole olnud selle vastu piisavalt huvi, et ära teha ja seal sisu toota. Kogukonna temaatikast huvitatud inimestele, kes foorumi formaati eelistavad, sobiks hästi Hinnavaatluse foorum ja aeg-ajalt sinna postitatud parimad ideed-mõtted jõuavad ka Kogukonna Skype’i kanalisse. Siinsel blogil käib igapäevaselt umbes 1/10 nende inimeste arvust, kes Skype’i jututoas kaasa löövad ja umbes 1/300 nende arvust, kelleni Kogukond jõuab läbi Facebooki. See blogi täidab hetkel pigem arhiivi ja ametliku avaldamise, mitte suhtluskoha rolli.

Seega kokkuvõtvalt parim meetod Kogukonna tegevuses kaasa lüüa on igapäevaselt aktiivne Skype’i jututuba. Aga kuidas seal kaasa lüüa?

Passiivse kaasalöömise võimalused

Passiivne variant kaasa löömiseks on oodata, et keegi postitab mingi mustandi ja seejärel oma arvamust avaldada või küsimusi küsida. Nõndaviisi näiteks hakkame täna õhtul koostama Kogukonna ametlikku kirjalikku arvamust n.ö. “vihakõne eelnõu” asjus. Homme on Justiitsministeeriumis tähtaeg ja selleks ajaks on nad kirjalikku seisukohta ka palunud. Tegu pole ka ainult formaalse kaasamisega, et linnuke kirja saada, vaid oleme juba kahel korral käinud selles küsimuses ministeeriumis ümarlaua taga arutamas, kohtunud ühel korral eraldi eelnõu eest vastutava ametnikuga ja kohtume laua taga taas 24ndal, kusjuures meie seni tehtud ettepanekuid on tõesti reaalselt arvesse võetud eelnõu teksti kohendamisel.

Aktiivselt saab ka kaasa lüüa!

Aktiivne variant kaasa löömiseks on ise mingi algatuse või mõttega välja tulla, seejärel aruteluprotsessi juhtides. Näiteks ei ole Kogukond kujundanud ametlikku põhjendatud seisukohta autoriõiguse reformi küsimustes. Ja võiks ju koguda, läbi arutada ja seejärel riigile esitada ideid erinevate riigi infosüsteemide parendamiseks. Ja tegelikult meilt juba oodatakse nimekirja riigi avalikest andmekogudest, mida võiks esmajoones Open Data algatuse raames avalikuks teha…

Kindlasti leiaks ka Eelnõude Infosüsteemist mõne kooskõlastamisel oleva eelnõu, mille juurde võiks koostada ja esitada Kogukonna ametliku arvamuse — nõndaviisi ühingu liikmete hulgas läbi arutatud, kooskõlastatud ja ametlikult Kogukonnaga seotud arvamusel on kahtlemata rohkem sisu ja kaalu kui üksi kodus pusides. Ei saa unustada ka fakti, et Kogukonda kuulub ka üks Toompeal tööl käiv rahvasaadik ja ta pole kindlasti ainuke Kogukonna toetaja Riigikogus. Juhatuse poolt saame toetada konkreetsete kontaktide, juriidilise nõu, riigi toimimise teadmiste, meediavõimekuse ja muuga, mis edukaks riigiaparaadi protsesside mõjutamiseks tarvilik. Mine tea, äkki koostame ükspäev päris oma eelnõu ja anname selle Riigikogus asuvate sõprade abil menetlusse?

Kõrvale ei saa jätta ka mingil teemal üldharivate artiklite ühist koostamist. Nii nagu kunagi sai koos tehtud www.acta.ee koos oluliste punktide ja viidetega allikatele, niimoodi oleks hädasti vaja kokku panna artikleid autoriõiguse reformi, TPP, võrguneutraalsuse, TAPA, käimasolevate ja meid puudutavate võrgutsensuuri algatuste jmt kohta.

Kuidas ise juhtida ja hallata ühisloomet?

Siiani leitutest parim vahend ühisloome ja ühise esindamise protsessi läbiviimiseks ei ole olnud mitte wiki, vaid hoopis Google Docs, mis võimaldab reaalajas erinevatel inimestel sama dokumenti muuta. Üldjoontes on siin võimalik kahesugune lähenemine. Üks on mustandi kirjutamine ja üleval paremast nurgast “Share” nupu alt lingi alusel ligipääsu ja kommenteerimise lubamine. Nõndaviisi saab keegi konkreetse teksti osa vaidlustada tõmmates sellest hiirega üle ja valides menüüst “insert”, seejärel “comment”. Iga kommentaari juures saab tekkida põhjalik arutelu erimeelsuste lahendamiseks. Teine võimalus on lingi alusel lihtsalt lubada kõigile dokumendi nägijatele ka selle muutmist. Võiks arvata, et läheb läbuks, aga siiamaani pole seda reaalselt juhtunud. Isegi kui juhtub, siis menüüst näeb alati dokumendi muudatuste ajalugu ja soovi korral saab “kella tagasi keerata”.

Kaasalöömine Kogukonna töös ja kaasa rääkimine riigi töös läbi säärase ühisloome ja ühise esindamise protsessi ei ole kindlasti ainuke võimalus midagi ära teha. Alati võib ka lihtsalt inimesi konkreetsesse füüsilisse kohta kokku kutsuda ja kui piisavalt on huvitatuid, siis saab teha näiteks juhatusele ettepaneku korraldada mõnel olulisel teemal ametlik Kogukonna üritus ja kutsuda kohale ka mõned teema eksperdid. Nõnda näiteks oleme minevikus arutanud domeenireformiga seotud küsimusi, kusjuures konkreetsel avalikul(!) üritusel olid laua taga Eesti Interneti SA juhatuse liige, endine töötaja, paar Riigikogu liiget, teemat uuriv ajakirjanik, ühe poliitilise partei juhatuse liige ja igasuguseid muid huvitavaid inimesi. Mõned nädalad peale kohtumist vallandati ka paljudesse arutatud probleemidesse oma panuse andnud Marek-Andres Kauts. Pole see võim rahvast nii kaugel miskit.

Kusjuures kõige selle tegemiseks ja ka kaasa löömiseks ei ole vaja Kogukonnaga liituda. Tule lihtsalt kohale ja tegutse, mõtle kaasa. Ja kui tahad liituda, siis meil pole isegi kohustuslikku liikmemaksu. Toetada saad oma äranägemise ja võimaluste järgi olenemata sellest kas oled liige või mitte.

Et läbuks ei läheks…

Kõige selle juures tuleks meeles pidada, et nagu igal ühingul eksisteerib ka Kogukonna puhul juhatus, mille käes on igapäevaselt Kogukonnaga seotud asjade puhul lõplik otsus. See ei tähenda diktatuuri, vaid Kogukonna juhatuse roll on olla filter ja mõnes mõttes ka hoomata laiemat strateegilist vaadet kogu olukorrale. Praktikas tähendab see seda, et kui tuleb “mees metsast”, paneb kokku arvamuse uutest elektrimõõdikutest kui mõtete lugejatest ja nõuab selle Kogukonna nime all avaldamist, siis juhatus ei saa sellist asja läbi lasta. Kui aga tuleb keegi, kes tunneb huvi uute elektrimõõdikute turvalisuse kohta, siis vastavat põhjendatud kahtlust väljendav ühisloodud dokument on aluseks, et juhatus võiks koostöös Eesti Energiaga korraldada huvilistele ja turvaekspertidele infopäeva, kus saab ka uusi mõõdikuid näppida ja häkkida.

Ärgem unustagem viisakust!

Vast kõige olulisem küsimus ongi tegelikult viisakus ja üksteisega hästi läbi saamine. Heatahtliku, kuid toore algatuse tapmiseks ei ole midagi efektiivsemat kui lahmiv, ründav, trolliv või lihtsalt põhjendamatult kestev ja ebakonstruktiivne kriitika. Kogukonna suhtluskanalid ei ole peldikusein ja heatahtlik austus kaasloojate vastu on eeldus kaasa löömiseks.