Mille põhjal arvab Ansip ACTA kohta?

Täna võttis Riigikogu infotunnis ACTA teemal sõna Andrus Ansip ja võttis seda väga värvikalt. Oma arvamuse alusdokumendiks väitis ta olevat Justiitsministeeriumi memo, millega igaüks võib tutvuda klikkides siia. Igaüks on võimeline hindama kas memos esitatud väited on põhjendatud või mitte — mina leian, et ei ole. Kaugeltki mitte.

Memost oleme varem ka kirjutanud siin ja siin.

Ansipi sõnul on ACTA vastased kahtlasi seemneid söönud ja tegu on hullema hüsteeriaga kui seagripp. ACTAst on Ansipi sõnul Eestile kasu, kuigi tegelikult ei muuda ACTA meil ega Euroopas mitte midagi.


Rubriigid: Meie poliitikas, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

13 kommentaari postitusele Mille põhjal arvab Ansip ACTA kohta?

  1. Jaagup Irve kirjutab:

    Ma ei ole kindel, et see memo-asi on MTÜ seisukoht.

    Samas on täna nüüd selge, et ACTA “tehakse ära” valitsuse tasemel riigikoguta ja et Piraadipartei on täiesti vältimatult vajalik. See on selles osas jube nukker, et meil on minu hinnangul väga lühike pink seda seltskonda korralikult esindama. Ma kujutan ette kaht inimest üldse praegu.

    Intellektuaalomandi teemat tsentraliseeritakse hoogsalt ja eesmärgiga neid ühest kohast juhtida, et ei peaks vahelülidele nagu rahvusvalitsustele enam kauneid teeneid tegema. ACTAga anname ära oma otsustusõiguse ja vastu … vastu ei saa meie riik midagi peaele õlalepatsutuse ja räbalduva vihmavarju.

    VA:F [1.9.13_1145]
    Rating: +13 (from 13 votes)
    • Anonüümne kirjutab:

      “kujutan ette kaht inimest” – kurb kuulda, et sedavõrd skeptik oled.

      Üks on by default opportunist Indrek Tarand, kes igas pulmas peig ja kõigil matustel nii lsk kui kadunu tahaks olla. Ja kes huvitav on sinu arust teine?

      VA:F [1.9.13_1145]
      Rating: 0 (from 0 votes)
      • Jaagup Irve kirjutab:

        Tarand pole sugugi niiväga oportunist sel teemal vaid pigem sel teemal aastaid selgelt piraadipartei seisukohti väljendanud. Teise jätan enda teada, sa hea lahke Anonüümne.

        VA:F [1.9.13_1145]
        Rating: +2 (from 2 votes)
  2. Daniel Vaarik kirjutab:

    Kui vaadata ACTA pooldajate väiteid, mis võrdlevad ACTA vastaste väiteid

    1) seagripi
    2) seemne söömise tagajärgedega
    3) Siioni protokollidega

    ning lisavad, et tegemist on “hüsteeriaga”, siis on see kõik kokku ühtpidi väga irooniline, kuid teistpidi on tegemist lihtsalt ülbitsemisega, mida ilmselt tiivustab asjaolu, et valimised on kaugel.

    VA:F [1.9.13_1145]
    Rating: +15 (from 17 votes)
    • Jaagup Irve kirjutab:

      Tabasid muide minule üht raskemat võimaliku küsimust tänasel päeval. Ma näen neid kohti kus ACTA vastased lähevad demagoogiliseks ja lahkuvad kaalutletud faktide pinnalt ja teevad üldistusi kohtades kus debatt iseenesest ei lubaks.

      Teisalt vastuvaidlejate raames: Rattus raamistab selgelt varguse õigustamise telge; sama retoorika peale otsustas minna ka Ansip. Palju kujundlikkust ja Ansipi puhul ka faktiprobleeme. (Võtame näiteks Rootsi autorikaitse, mille puhul on Wikileaksi ja seadusmuudatuste näol selgelt näha kogu ühendriikide lobitöö vaidlemata vastuvõtmine; Piratebay loojad pandi kohtus kallutatud kohtuniku poolt kongi kuigi nad ei hoidnud oma serverites ühtki baiti illegaalset infot (siit ka põhjus miks piraatluse soodustamine ja propageerimine ACTA järgi kriminaalkuriteoks muudeta tahetakse); Julian Assange’i nõutakse Ühendkuningriikidest väärteo eest rahvusvaheliselt, mille eest riik harilikult inimesi trahvib).

      Selline debatimeetod on mugav järgiproovitud ja mugavuse tõttuselgelt meetod, mida ma ei soovi kasutada. See on toosama koht, kus IRL ja Reform Keskerakondadeks moondusid.

      Ministeeriumiga on keerulisem: mõned libastumised kõrvale jätta ei mõista ma, kas nendega on võimalik sisuliselt arutada seda kohta, kus kodanike huve üldse arvesse ei võeta, või on nendega võimalik sisulist arutelu kõigest matkida.

      Teisisõnu: kas ainus viis kuskil kuuldav olla on nahaalse bossirolli selgeksõppimine ja elukutseliseks hakkamine?

      VA:F [1.9.13_1145]
      Rating: +1 (from 1 vote)
  3. suwa kirjutab:

    viide memole siia kah:
    http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=56234/Memo+ACTA+kohta.pdf

    VA:F [1.9.13_1145]
    Rating: 0 (from 0 votes)
  4. Ivo Krustok kirjutab:

    Riigikogu infotunni stenogrammi ACTA teemal leiate siit: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=08&date=1328702400#pk9708
    Ja selle teemaline videolõik infotunnist on siin: http://www.youtube.com/watch?v=MWQYUYNoJO4

    VN:F [1.9.13_1145]
    Rating: 0 (from 0 votes)
  5. Anonüümne kirjutab:

    Tasub uurida, kes konkreetselt on aastast 2007 Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumis, Justiitsministeeriumis, Patendiametis jms osalenud ACTA menetluses – vaata peaministri vastust infotunnis. ACTA arenguloost oleme lugenud – “Negotiations for the ACTA treaty are not part of any international body.[16] ACTA was first developed by Japan and the United States in 2006. Canada, the European Union and Switzerland joined the preliminary talks throughout 2006 and 2007. Official negotiations began in June 2008, with Australia, Mexico, Morocco, New Zealand, the Republic of Korea and Singapore joining the talks.”

    Seega tekib küsimus – kas peaminister valetas, kui ta väitis, et need Eesti Vabariigi asutused on ACTA menetluses osalenud aastast 2007? Selliste lihtsate valedega, mida serveeritakse ülbuse ning arrogantsiga jäädaksegi peaministri kauakestnud ametist ilma.

    VA:F [1.9.13_1145]
    Rating: +1 (from 1 vote)
    • Oop kirjutab:

      Kardetavasti mitte Eestis. Toetus populismile on Eestis liiga tugev. Ja võimulolevaid populiste kõigutada on ysna keeruline, selleks peavad asjad juba väga halvad olema.

      VA:F [1.9.13_1145]
      Rating: 0 (from 0 votes)
  6. Unemüts kirjutab:

    Nägin imelikku unenägu… Eestis on valitsuserakondade seas üheks teemaks järgmise EL voliniku määramine. Meedias on spekuleeritud teatud erakonna ministriga, kes nüüd on hüpanud ACTA kaitsele.

    Teatavasti on EL komisjon see, kes üritab ACTA-t Euroopa tasemel poolsalaja läbi suruda (vastas on EL parlament). ACTA on ideaalne võimalus EL asjapulkade seas endale plusspunkte saada. Lisaks on pikemas perspektiivis paradoksaalselt väikeriigi poliitikul suurem lootus saada kompromisskandidaadina nt EL presidendiks, sest sakslane ei lepi prantslasega ja prantslane sakslasega jne.

    VA:F [1.9.13_1145]
    Rating: 0 (from 0 votes)
  7. Anonüümne kirjutab:

    See kategoorilisus ja lihtsustamine häirib tegelt. Kysimused Ansipile olid hästi sõnastatud, kuid vastused olid umbes sellised, et “mis jura sa ajad”. Siuke jõuline teerulliga ylesõitmise kommentaar.
    See, et ELi ja Eesti tasandil midagi ei muutu, kas seda saab nii kategooriliselt väita. Selles EP muudatusettepanekus, mille vastu Kelam hääletas, on sees siuke tekst koos sellise tsitaadiga:
    whereas the Commission has referred to the decision by the Ombudsman in order to justify ACTA being negotiated as a trade agreement and not as an enforcement treaty; whereas the Ombudsman stated that ‘the conclusion of the ACTA may indeed make it necessary for the EU to propose and enact legislation. In that case, the ACTA would constitute the sole or the major consideration underpinning that legislation and citizens would have a clear interest in being informed about the ACTA’,

    Allikas: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=MOTION&reference=P7-RC-2010-0617&language=EN

    Ma ei ole jurist, kuid parandage mind kui eksin selles osas, et Ombudsmani seisukoht on, et ACTA allkirjastamisega võib tulevikus kaasneda seadusandlust ELi tasemel. Just nimelt tulevikus ja võib-olla, kuid ikkagi.

    VA:F [1.9.13_1145]
    Rating: +2 (from 2 votes)
  8. tunguuz kirjutab:

    Murumänguteooriaga kursisolevale inimesele on ammu selge – ministeeriumid ei kavatse kaotada. Selles mõttes, mida kauem seda “diskussiooni” peetakse, seda rohkem argumente kaotatakse ja lõpuks saabub vaese sugulase staatus. Tõenäoliselt on meilgi midagi peidetud riigisaladuse kaitsva kilbi taha, aga see teema on Eestis käsitlemiseks veel liiga toores.

    Omamoodi karm, et muidu mõistlikud mehed on endiselt illusioonide kütkes.

    Muide, poliit-tehnoloogilise murdmise parimad näited ongi nii konstrueeritud, et ohver ei saaks enne midagi aru kui ta on järk-järguliste loovutuste teel lõplikult valede võrku püütud ja vastuhaku hind on läinud liiga kõrgeks. Meenutame näiteks 1939.-1940. aastal Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liitu, mis oma olemuselt oli itske peakujuga inimeste poolt väljamõeldud esmaklassiline erioperatsioon.

    Selliste hästi läbimõeldud ja hoolikalt planeeritud skeemide vastu paraku ei aita muu, kui nende varajane äratundmine ning keeldumine igasugusest koostööst inimeste ja organisatsioonidega, kes sääraseid skeeme kasutavad või on kasutanud. Retoorikaga sõdimine ei aita. Retoorika on täpselt välja arvestatud ja selle planeerimisele on kulutatud suurt raha.

    Praeguseks on nii JustMin kui peaminister kasutanud inimvihkajalikku retoorikat, mis võimaldaks neid avalikust diskussioonist hetkega välja visata. Ning just seda tulekski teha. Jõuga.

    Kokkuvõttes – neis olukordades aitavad vaid jõud ja tarkus. ning mõlemat tuleb rakendada väga targalt ning tagasihoidlikult.

    VA:F [1.9.13_1145]
    Rating: -1 (from 3 votes)
  9. Kaido kirjutab:

    Kui ACTAT ei ole tegelikult vaja, sest meie seadused on rangemad või juba teevad seda, mida ACTA teeks, siis tuleb ACTA ära jätta. Meie põhiseadus nimelt sätestab, et välislepingutega liitumisel kohaldatakse seaduse ja lepingu vastuolu korral lepingut.

    Mina küll ei tahaks, et hakkaks mingeid uusi tõlgendusi ja praktikat tekitama asjadele, mis on juba välja kujunenud kohalikus kontekstis.

    Parlamendil ja valitsusel peaks olema piisavalt valdkondi, milles on vaja aktiivselt uut seadusloomet ja tuleks tegeleda sellega, mitte juba kord kehtestatud reeglite uues ja hägusamas ja meile arusaamatumas vormis üle korrutamisega.

    VA:F [1.9.13_1145]
    Rating: +1 (from 1 vote)