Esmaspäeval toimus Välisministeeriumis ACTA ümarlaud, kuhu olid kokku kutsutud mitmed huvigrupid ning laua ümber istus kokku umbes paarkümmend inimest, sealhulgas ka mina, Jaagup ja Karmen. Pealkirjas on üks stiilinäide Justiitsministeeriumi juristilt Tanel Kalmetilt (pildil), kes enda sõnul osales ACTA salajastes läbirääkimistes ning aitas lepingu teksti koostada. Sisulise aruteluni me ümarlaua ääres temaga ei jõudnudki — Siioni Protokollidele järgnesid tsitaadid Piiblist ning ka ülejäänud seltskond suutis sisukana planeeritud ürituse üsna efektiivselt ära trollida.
Autoreid ja nende õigusi oli laua ääres esindamas vana hea Kalev Rattus, kelle põhiline sisuline argument tundus olevat, et nüüd tahavad “interneti torumehed” (ehk teenusepakkujad) autorite esindajatelt leiba ära võtta. Mängiti välja ka vihje, et ITL on ilmselt Reformierakonna kontorisse kohvriga raha viinud ning toodi võrdlusena, et autorite esindajad on liiga vaesed, et sinna ise raha tassida — seega seaduste loomisel soositakse just n.ö. “torumehi”. Korraks käidi välja ka argument, et äkitselt me kaitseme hoopis pedofiile ning kõlasid korduvalt ja teravalt isiklikud süüdistused Karmen Turki suunas nagu tegu oleks advokaadiga, kelle ainuke eesmärk on endale nime teha.
Ühe autorikaitsja sõnul olevat ACTAt vaja selleks, et Burkina Faso elanikud kasutaksid Eesti IT-firmade tooteid legaalselt, mitte piraatversioone. Samuti käis läbi väide nagu võib küll ACTA mõjuda negatiivselt kolmanda maailma majandusele ja tervishoiule, aga see polevat meie probleem.
Justiitsministeeriumi esindaja Indrek Niklus raius endiselt, et ACTAt vastu võttes pole seadusi vaja muuta, kuigi nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui ka Välisministeeriumi esindajate seisukohad olid märksa realistlikumad ning nende arvates siiski ACTA hakkab Eesti seadusandlust mõjutama, kasvõi pikas perspektiivis.
Tegu oli ülla eesmärgiga üritusega, mis kahjuks efektiivselt ära trolliti ning sisulist diskussiooni oli masendavalt vähe. Kuigi Rattus kurtis valjult, et avalik debatt meedias on masendava tasemega, siis suutis ta anda oma suure panuse ka privaatsemat sorti debati kvaliteedi hävitamisse.
Kiita tuleks siiski Välisministeeriumi ja jäi mulje, et sealsed ametnikud tõesti hoolivad kodanike arvamusest ning tahavad rahvast kaasata. Kõlama jäi nende seisukoht, et küsimuses kas ACTA läheb Riigikokku ratifitseerimisele või mitte tuleb otsus teha minister Urmas Paetil.
Usun et sõbralikumas õhkkonnas oleks saanud paremini meie kõhklusi selgitada.
Samas oli kohtumine temperatuurimõõtmisena väga kasulik. Ilma Rattuse värvika isikuta kordaksin protseduuri ka edaspidi: ma ei ole ehitatud elukutselistega väitlema, kui mul on päriselt mure.
Meie riigi ametnikud on väga mõistlik rahvas ja ideaalis saab nendega tulevikus veidi varem suhtlema asudes probleeme ka ennetada.
Kuulaksin nende argumentatsioonist seda osa küll, kus ACTA teemal levib palju väärinfot ja palju hirme, mida võiks vältida.
Ma ei saa kuidagi viimasest lausest aru – mis ajast otsustab minister, antud juhul välisminister seda, kas lepingut on või ei ole Riigikogus ratifitseerida? Minu teada tuleneb selline nõue seadustest. ACTA’ga pole võimalik ühineda ilma seda Riigikogus ratifitseerimata ja ka siis tekivad mitmed küsimused, kuna ACTA otseselt riivab Põhiseaduses sätestatud inimõigusi.
See arutelu tuleks tuua ministeeriumist koosolekust üle avaliku debati formaati, ülekandega ETV’s. Tahaks näha Rattuse ja Kalmeti käitumist seal.
Jäi mulje, et ACTA on väga mitmeti tõlgendatav ja teatud tõlgenduste järgi otsest vajadust Riigikogus ratifitseerida ei ole, aga kui minister väga tahab, siis ta saab ACTA sinna suunata küll.
ETV-s on need asjad juba olnud, Foorumi saates. Rattusega.
Siis ma jäin küll eeskujulikust tsirkusest ilma – ega teil ometi ei õnnestunud seda asja linti saada, kasvõi 75 aasta pärast avaldamise klausliga? Mul oli vanasti tavaks kõik üles võtta, miska on kusagil olemas üks tore ümarlaud kultuurimüsteeriumist… Ja näe, SWpat ümarlaud on lausa avalik – http://akamai.kolhoos.ee/tehnokratt/podcast/swpat/
Siioni protokollid on muidugi kõvem argument kui see, et ilma ACTAta lähevad groupie’d rokipeerude juurest startupi-friikide juurde, tõstes esimeste suitsiidsust ja vähendades teiste võimet rahvamajandusse panustada (ühtlasi põhjustades olulisi muudatusi keelunimekirjas olevate psühhotroopsete ainete levikus)
Linti jäi võtmata kahjuks. Aga järgmine kord tuled ise kohale, onju?
Ausalt öeldes ma pigem oleksin nõus toetama kickstarteri projekti mis aitaks nt Maimikul kohal olla ja sellest asjast oma videonägemus toota.
Mille poolest Petsi (võis siis tema poolt “sponsoreeritud” Maimiku) poolne trollimine ametnikepoolsest trollimisest kuidagi parem oleks? Teineteisemõistmist, koostööd ja kompromisse oleks nagu rohkem vaja, mitte seda kumb suudab teist rohkem lolliks teha. Ja ärge mitte hakake peale “tema alustas..”-jutuga, suured mehed, lasteaed peaks läbi olema…
Point rohkem selles, et tegemist oligi vastaspoole trollimiseks loodud ürituse formaadiga ja kui üks osapool tuleb kohale trollima siis pole suurt vahet mis teise osapoole strateegia on…
Kui sealsed ametnikud tõepoolest hooliks kodanike arvamusest siis ei oleks vaja mingit ümarlauda ja ACTA-le öeldaks EI!
Kalmet vajus näost väga ära kui ma talle pärast ümarlauda mainisin, et tuhat inimest on Eestis laupäeval tänavatel ACTA vastu. Nüüd tuleb see tuhat ka ära teha
Mina lisaksin, et ka majandusministeeriumi esindajad olid ülimalt konstruktiivsed ning mõistsid ka meie välja öeldud positsioone, et vajalik on mõjude analüüs enne, kui asuda deklareerima, et seadused ei muutu ning üldsuse laialdane teavitamine.
Ma loodan, et see üritus oli siiras kaasamispingutus, kuha ma ei saanud kahjuks minna, kuid üks lause kutses oli samas kahtlane, mõjus vähemalt kahtlaselt:
“Kohtumisel on Teil võimalik küsida lepingu sisu ja menetlemise kohta ning samuti on eesmärgiks saada Teilt arvamusi ja tagasisidet lepingu kohta ning vaidluskohad OMAVAHEL läbi arutada.” (Minu suured tähed).
“Omavahel” neid asju arutada on tore, kuid mul pole midagi öelda selle kohta, kui mingisugune XY lepingu lisaprotokolli paragrahv 456 primm väidab midagi, mida ma varem ei teadnud.
Seejuures on mulle riigiametist otse helistanud inimesed, kes on just mures, et ACTA viiakse ellu ilma avalike aruteludeta, nõkshaaval kaotame jalgealust. Ehk siis isegi ametnikud ise pole kindlad, et sündimas on midagi head.
Ma ei taha olla priviligeeritud valve-arvamusliider sellises küsimuses. Ma tahan saada infot võrdselt teiste kodanikega, ma ei taha, et mind väänatakse nurka mingite rules of engagementidega, milles ma tugev pole.
Kui asi lihtsalt pole avalikult selgitatav, siis tähendab, et asi ikka pole nii lihtne. Aga kui asi pole lihtne, tuleks seda enam avalikult selgitada.
Usun, et Välisministeerium on tegelikult üsna siiras selles küsimuses, kuid lõplikult veenab mind selles siiruses ainult üks tulemus. Avalik pingutus.
Tehe või tina, rahvas, aga seda Siioni tarkade tsitaati on vaja ingliskeelsena. Pange see Balti uudistesse, kuhuiganes, aga selles steitmendis on pauer. See peab saama ingliskeeles kättesaadavaks. thnx.
Ma juhin tähelepanu, et laupäevase ürituse kohta pole siiani kuigi palju infot levinud, samuti pole see levi olnud ka kuigi efektiivne. Seega: levitagem.
Olemata eriti kursis ACTAga, võtaksin sõna eelkõige kaasamise teemal. Võin oma kogemustest kinnitada, et välisministeerium on Eesti ametkondadest kaasamisel ilmselt kõige korrektsem või kultuursem – küllap on välisriikide kolleegidega suheldes nö külge hakanud, et see on tänapäeval arenenud ühiskonnas ainuvõimalik käitumisviis.
Samas jääb see ka välisministeeriumi esituses siiski formaalseks, sest sisulist kompromissi otsismist meie riigis veel ei harrastata, sest JÕUD on argument, mida meie valitsejad mõistavad ja ise kasutavad
Valimised on tulekul (millalgi) on aeg nad officest välja peksta.
Piraadipartei 2015 for the win! Saab selle 1000 liiget kokku küll. Või ei saa?
Pingback: Mis on ACTAga katki?
Pingback: Internetikasutajate õigused kirja : Sten Tamkivi's Seikatsu
Pingback: Et mis siis… » ACTA(ing) out II ehk järelmõtteid