Ajal, mil Eesti meedia ei suuda ACTA teemat läbi hammustada, relevantsed kodanikuühendused on veel lapsekingades ja paljud meist vaatavad üksinda õlleklaasi ja mõtlevad “keegi võiks midagi ära teha selle jama vastu”, on üks inimene võtnud kätte ja ära teinud.
Karmen Turk, ÜRO Interneti Väljendusvabaduse Koalitsiooni koordinaator ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant, võttis kätte ja kirjutas Europarlamendi Eesti saadikutele hästi argumenteeritud kirja peatselt hääletusele tuleva ACTA teemal.
ACTA ehk Anti-Counterfeiting Trade Agreement (maakeeli “võltsimise vastane kaubandusleping”) on välja pakutud rahvusvaheline kaubandusleping, mille väidetavaks eesmärgiks on vähendada võltsingute müüki ning piraatlust. Viimane on aga tihedalt seotud internetiga ning ACTA edu Europarlamendis piiraks oluliselt Euroopa kodanike põhiõigusi internetis.
Karmen kommenteerib:
Tõepoolest on ACTA juba nime poolest (võltsimisvastane) justkui head eesmärki teeniv ning see on takistanud ka selle vastu võitlemisel.
Paraku on nimi väga eksitav ning ei peegelda tegelikkust. Tegelikkus on, et ACTA tagajärjel võib nn õiguste omajate huvide taha peidetuna sõita üle kõigist teistest (ka olemuselt olulisematest) põhiõigustest. Kaitstud ei ole eraelu, kirjavahetus, väljendusvabadus jne. Ning internetikogukonna jaoks on asja tuum — neid õigusi rikkuma peavad hakkama just teabe talletajad ja interneti teenusepakkujad, kellele siiani on seadus taganud selle, et nad ei pea ega võigi ise klientide kohta teavet otsida ning kontrollida ja blokeerida niisama.
ACTA-s on ka palju muud vägagi kahtlast — ning kindlasti ei ole keskmeks piraatlus… paraku on ACTA pooldajad selle lasknud nii välja paista
. ACTA potentsiaalseks tulemuseks on ikkagi vaba interneti kui sellise kadumine.
Allpool on kiri, mille Karmen saatis Europarlamendi Eesti saadikutele.
Kellelt: Karmen Turk
Kuupäev: 29. november 2011
Kellele: Tunne Kelam, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Ivari Padar, Vilja Savisaar-Toomast, Indrek Tarand
Teema: Pöördumine seonduvalt ACTA vastuvõtmisega Euroopa Parlamendis
Lgp. Eesti saadikud Euroopa Parlamendis,
Kirjutan Teile ÜRO Interneti Väljendusvabaduse Koalitsiooni koordinaatori ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorandina seoses peagi Euroopa Parlamendis hääletusele tuleva Võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepinguga (ACTA).
Nimelt palun Teil kaaluda põhjalikult ACTA poolt mitte hääletamist Euroopa Parlamendi liikmena. ACTA asetab õigusteomajate (s.o. autoriõiguste ja tööstusomandi omajate) huvid ülemaks kõigist teistest õigustest, s.h. põhiõigustest. See ei ole kooskõlas Euroopa ega Eesti konstitutsiooniõigusega. Heaks näiteks on siinkohal ACTA artikkel 27(2) allmärkus, mille kohaselt internetiteenuse osutaja vastutuse piirangud (mille eesmärgiks on eemaldada stiimul jälgimaks isikute internetiliiklust, Eesti õiguses sätestatud infoühiskonna seaduses) on lubatud vaid juhul, kui õigusteomajate huvid on tagatud. See tähendab, et kui õiguste omaja huvi ei ole täielikult tagatud, kohustub nt ettevõttele serveriruumi pakkuja kontrollima ettevõtte internetiliiklust. See on vastuolus nii Eesti põhiseaduse, infoühiskonna seaduse kui EL e-kaubanduse direktiiviga (artikkel 11 – keeld kohustada internetiteenuse osutajaid aktiivselt ebaseaduslikku teavet otsima ning kontrollima).
Seega edastan teile manuses ÜRO Väljendusvabaduse Koalitsiooni ning kodanikuühenduste Access Now, European Digital Rights ja TACD palvel ja nimel kokkuvõte „What Makes ACTA So Controversial (and why MEPs should care)?“.
Lugupidamisega,
Karmen Turk
ÜRO Interneti Väljendusvabaduse Koalitsiooni koordinaator ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant
* Vt ka Äripäevas ja Raamatupidaja portaalis siinkirjutaja avaldatud artiklit „Ettevaatust – intellektuaalomandi kaitse ekspansiivselt laienemas!“, kus on esile toodud mõningad olulised puudused ACTA sisus, kättesaadav siin.
Sõna lugupeetud lühendatakse lp, mitte enam „lgp”.
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=8
if you can’t win an argument, correct their grammar instead…
Ma ei usu, et Tõnis seda vastuargumendina silmas pidas… “Kui sa ei oska näha head, siis arva igaks juhuks halba?”
Sarnane seaduseelnõu on kaalumisel ka USA-s:
http://www.guardian.co.uk/technology/2011/nov/16/sopa-condemned-internet-blacklist-bill
Probleemid on sarnased, asi tooks paljuski rohkem kahju kui kasu.
Avaaz kogub allkirju Stop Online Piracy Act vastu USA-s:
http://www.avaaz.org/en/save_the_internet/?rc=fb&pv=45
Miks mitte alustada allkirjade kogumist ka ACTA vastu?
USA on juba ACTA vastu võtnud, koos teiste riikidega:
“UPDATE (October 1st): Canada, Australia, Japan, Morocco, New Zealand, South Korea, Singapore & the United States have signed ACTA. *NOT* the EU.”
(http://www.laquadrature.net/en/will-acta-be-killed-in-the-eu)
http://www.youtube.com/watch?v=citzRjwk-sQ
Aga nagu ma aru saan, siis ilma Euroopa Liidu toetuseta laguneks asi ära. Aga jah, see allkirjade kogumise mõte on hea, Avaaz’is varsti juba lausa miljon koos.
Aga jah, tänud Teile Karmen Turk, et Te selle kirja meie saadikutele ära saatsite. Mõtlesin juba isegi saata, aga siis hakkasin mõtlema, et ma olen lihtsalt üks murelik kodanik, mitte mingi kõrgel positsioonil olev inimene. Loodame, et see kiri saab saadikutelt ka piisavalt tähelepanu ning juhul kui see ACTA peakski kunagi hääletusele minema, hääletavad nad vastu.
Jõudu ka teile Eesti Interneti Kogukonna liikmed